esmaspäev, 30. märts 2015

HUVITAV TEADA!

VÄRVIME PÜHADEMUNAD TAIMEVÄRVIDEGA
Taimed olid endistel aegadel põhiline värviallikas, millega esemetele uhkemat tooni saadi. Üldteada on riide ja lõnga värvimine taimedega. Ilmselt on vähe neidki, kes poleks näinud sibulakoortega kirjatud pühademune. Teisi võimalusi taimedega munade mustri saamiseks aga tuntakse vähe.

Millega siis saab mune värvida?

Suurem osa taimi (nende lehed, viljad, marjad või okste koor) jätavad mingi tooni, aga see on munadele elamusliku välimuse andmiseks liiga kahvatu - hele hallikas, kollakas, pruunikas või rohekas. Lõngale saadakse küll paljude taimedega tugev uhke värv, aga selleks on vaja kas väga pikaajalist kinnitamist tundide viisi keetes või peitsikemikaalide kasutamist, seega võtteid, mis munade värvimisel on välistatud. Just arvatava nõrga värvijõu tõttu teisi taimi peale sibulakoorte pühademunade ehtimiseks suurt ei kasutata. Allpool on tutvustatud väga häid värvitaimi.



PRUUNID TOONID

*Paakspuu koor annab punakas-(lillakas) pruuni värvuse. Ka riide värvimisel on see olnud väga tähtsal kohal. Värvi annab ainult koore pealmine kuiv kilejas või korpjas kiht, mis looduslikult on mustjashalli pinnaga, aga kraapimisel osutub seest tume- kirsipunaseks. Koore sisemine pehme, elus osa, mis värskelt on kollakas kuni rohekas, surnud okstel must, on värvimisel praktiliselt väärtusetu. Seetõttu vanasti riide värvimiseks määndati koori aasta- paar maa sees kotinurgas maltskoorest lahtisaamiseks. Munade värvimiseks on aga väga hea kuivatatud okste (jämedus üle 1 cm) koore pinnalt noaga kraabitud tume puru.

Kuidas paakspuud ära tunda? Ta on pajupõõsa mõõtu, tavaline kõikjal niiskemates metsades ja võsades. Kõrvaloksad asuvad põõsa harudel sageli peaaegu männasjalt. Ja mis kindel tunnus - koore pealmises kihis paljastub juba õrna kraapimise korral kirsipunane värvus. Eriti paksult on seda värvikoort harude kännupoolses osas.

*Lepakäbid annavad koorekohvipruuni värvi. See on samuti vana tuntud riidevärvimismaterjal tumepruunide toonide saamiseks. Munade värvimiseks tuleb käbid kääridega peeneks lõigata või muul viisil purustada.

*Kohvipuru. Ka kallihinnaline oakohv värvib munad heledamaks või tumedamaks (sõltub sordist) koorekohvipruuniks (lepakäbidest enamasti kahvatumalt).

*Sibulakoored on üldtuntud eredate kollakas- ja punakaspruunide toonide andjad.

SINAKAD TOONID

Neid saab eelkõige tumelilla mahlaga marjade abil. Värvi annavad nii kuivatatud- peenestatud marjad kui ka vesihoidised ja moosid. Kui keeta muna aga nende marjade mahlas, tuleb vaid kahvatu värv. Kuivatatud ja vedelhoidiste marjade kasutamisel on väike erinevus munale joonistuvas mustris - puru jätab teravapiirilisema täpilise kirja, mahlakad hoidised annavad sulavate piiridega laigud.

*Mustikas annab tumeda (hallikas- ) sinise tooni, kui seda aga munale vaid natuke määrida, võib saada ka üsna heleda jume. Suurepärane värviandja.

*Kukemarja värviomadused on samad mis mustikal. Üksikud marju võib selle nõmmede-rabade taime okstel leida kevadeni.

*Mustsõstar on peaaegu võrdväärne mustikaga, toon jääb vaid veidi punakam.

*Aroonia annab hallikaslilla värvuse. See on väga hea värviandja, pealegi mustikast oluliselt erineva tooniga. Vajab siiski üsna pikaajalist värvi kinnitamist (üle 10 minuti).

Arvatavasti annavad sinaka- lillaka tooni ka toominga, põldmarja ja paakspuu marjad

Vahel võivad õrna sinise tooni anda munadele ka sinised või lillad lilleõied. Kasutades teisi, kindlamaid värvitaimi (mitte siniseid toone andvaid), võiks nende vahel katsetada esimeste sinililleõitega (võib saada ilusa sinaka õiekuju) või lillade krookustega.

 PUNANE VÄRV
 
*Madarajuured on ainsad munadele eredat päris punast tooni andvad taimeosad. Madarajuured olid muiste ka ainsad kohalikud lõngale punase värvi andjad. Peale ehtsa värviandja - värvimadara - sobib ka valge (pehme) ja hobumadar (võimalik, et nende puhul pole toon nii puhas), seega kõik kuivade niitude madarad. Tõenäoliselt on värviandjana üsna samaväärsed ka peenejuurelised soode madarad ning umbrohud põld- ja roomav madar (Lõuna-Eesti keeles virn), aga ka madaratele väga lähedane loometsade- niitude taim värvvarjulill. Madarajuurtega värvides mõjutab märgatavalt värvitooni keetmise, kestus, samuti temperatuur.

Madaratel annavad värvi eelkõige jämedad, seest valged juured ja juurikad. Pealmine pruun kooreosa ja vanad peened narmasjuured ei värvi. Värskete kooritud juurte kasutamine on vähe edukas, need on jäigad ja ebaühtlaselt kõverdunud, seetõttu väga raskesti munakoore vastu surutavad. Paremaid tulemusi annab kuivatatud juurte puru - valgete juuretükkide kokkupuutekohtadesse jäävad keetmisel munakoorele punased täpid- laigud. Pruun kooretolm värvi peaaegu ei anna. Kui seda on värvimispurus rohkesti, jäävad munadele punaste tähnide vahele suured kahvatud alad.

KOLLANE VÄRV

*Kollase karikakra õied annavad särava (sidrun- ) kollase värvuse. Lühema keetmisaja korral (poolvedel muna) jääb värv väga kahvatuks. Kasutada ei tule mitte tervet korvõisikut, vaid hõõrumisel pudenevaid kollaseid õielehti, s.o. keelõisi. Sekka sattunud teiste õisikuosade puru ei sega.

Võimalik, et kollaseks saab muna ka mõnede teiste kollaste korvõieliste õitega (paiseleht ei värvi). Vanematel okstel väga erekollase koore siseosaga kukerpuu (paburits, barbaris) ning hala- ja härmpaju kuigi tugevat tooni ei anna.

MILLEGA EI TASU PROOVIDAGI
*Väga ahvatlev tundub olevat peet - kui mahl veidigi kuhugi puutub, on kohe tumelilla- punane plekk järel. Kahjuks ei tule munade värvimisest midagi välja, sest munakoore lubja (leeliselise keskkonna) toimel värvaine laguneb.
*Hea määrijana on tuntut ka porgand. Selle oranzid värvained (karotinoidid) aga munakoorele pidama ei jää. Ka kibuvitsamarjades on samad värvained.
*Punane värv ei kandu munale üle ka punastest puuviljadest ega marjades, ei maasikatest, vaarikatest, pihlakatest, jõhvikatest ega ka õunakoorest. Mõnikord võivad need anda vaid nõrga hallika- pruunika- kollaka tooni.
*Ka sügiskirevad puulehed ei anna edasi oma värvirõõmu.
*Olulist värvi ei anna ka musta kestaga, kuid heleda viljaliha ning mahlaga viljad, näiteks ploomid ja türnpuumarjad.
*Enamik tumedaid puukoori jätab muna üsna valgeks.

KUIDAS LÄHEB VÄRV TAIMEST MUNAKOORELE

Sõltuvalt värvimise viisist saab taimedega anda munale erinevaid kirju. Seetõttu on hea teada mõningaid värvimiseks kasutatavaid nippe

Värvitaime ettevalmistamine

Kuiv ja kõva, suurte tükkidega värvitaim (madarajuured, kuivatatud marjad) on vaja peenestada. Kõige lihtsam on seda teha kohviveskis. Parim peenestatuse aste on umbes sama mis kohvilgi.

Muna katmine värvitaimega

Peene taimepuru (koore- ja õiepuru, jahvatatud juured- marjad) pealekandmiseks on kasulik munad enne märjaks kasta, siis ei pudene see teiste munakülgede katmise ajal kohe maha. Värvi annab eelkõige vastu muna koort olev taimeosa, juba väga õhuke mingi teine taime kiht ei lase värvainet munakooreni. Moosi ja värskete marjade pealekandmisel pole muna märjakstegemine vajalik.

Juhul, kui muna peal on mõni lilla või punane linnuvabriku tempel, on see vaja enne maha kraapida. Edukalt saab teha abrasiivse küürimispastaga või ka saviga.

Eriti uhke muna võib saada mitme erineva taime laike peale kandes.

Värvitaimedega kaetud muna tuleb mässida õhukesse riidetükki või paberisse. Peene puruga värvimisel peab riie tihe olema (sits), marli ei sobi. Ajalehe kasutamisel ei tohi trükikirja lasta vastu muna pinda, sest see kleepub üsna hästi peale.

Muna pinnale saadav muster sõltub köitmise tugevusest. Kui riide või paberi ja munakoore vahele jääb palju ruumi ning värvipuru saab seal keemise ajal veidi ringi ujuda, saame sulavaservaliste (akvarellsete) laikudega muna. Kui värvipuru (või moos sibulakoored) on tihedalt vastu muna surutud, saame teravapiirilise mustriga (täpilise, joonelise) muna. Riidega on raskem mustri teravust täpselt juhtida, paberiga aga õnnestub see väga hästi. Kui keerata muna kuiva paberi sisse ja seejärel paber kergelt niidiga kinni siduda, tuleb sulavalaiguline muna, kui aga pärast esimesi niidikeerde paber märjaks kasta (koos munaga vette asetada) ja seejärel tugevasti ja rohkelt kinni siduda, saame täpilisema muna (kui kõva sidumise aja õrn muna kogemata kogelmogeliks ei muutu). Kui esimesed mässitud munad kohe keema panna, saab sidumisniiti korduvalt kasutada

Mune võib keeta ka värvitaime keeduvees (värvileemes) või paksus värvitaime supis. Sel juhul saame ühtlaselt ühevärvilise muna. Hapus marjamahlas ja moosis aga munakoori siniseks keeta ei saa - nende suur happe hulk söövitab kohe värvunud pinnakihi ära ja isegi mustikamahlas jääb muna peaaegu valgeks

Munakoore värvumise tugevus sõltub keetmise kestusest. Poolpehmele munale saab ereda värvuse ka eespool nimetatud taimedest vaid vähestega: mustika ja kukemarjaga, sibulakoortega, ehk ka pähklipuuga, võib - olla veel mõnega. Mida kauem keeta, seda tugevamini munakoor värvub. Lühim aeg, millega võiks arvestada, on 10 minutit, parem oleks mune 15...20 minutit keeta. Mida paksem on mähis muna ümber, seda kauem tuleb (ja ka võib) keeta, sest munder takistab soojuse jõudmist munani, seega ka värvi kinnistumist ja muna küpsemist.

Valmis munad tuleb kohe värvipurust puhtaks pesta, muidu kuivab see koore külge kinni. Kui värvitud mune kõvasti kraapida, tuleb koorelt maha ka värv ja muna jääb kriimuline.

Taimedega saab kodused valged kanamunad kirjata tähnilisteks metslinnu munadeks, igaühele neist saab anda oma näo, erinevate taimedega võib saada kõige eriilmelisemalt ehitud mune, karta pole vaja pealejoonistatavate kirjade untsuminekut käe värisemise tõttu. Ja pole vaja karta, et läbi koore immitsenud värvaine võiks olla mürgine - ohtlike Eesti taimede hulgas pole värvitaimi. Ootamisrõõmu kõigile, kes keeva paja servas valvates taimest munadele värve loitsivad!

Tõnu Ploomipuu, taimeteadlane
allikas: miksike.ee 
 

LASTELE

Kevadpühad

1. Loe tekst läbi ja leia, kuidas kevadpühi veel nimetatakse!

.......................................................................................................................................

     Pajupõõsas on üks esimesi kevadekuulutajaid viimaste valgete lumelaikude keskel. Varakevadel hakkavad pajupõõsa okstel valendama pajuurvad. Nad on nii armsad, et inimesed nimetavad neid väga mitme nimega.

2. Kuidas me urbi veel kutsuda võime?

...............................................................................................................................................



Vanasti oli urbadega seotud selline komme: Keegi pere vanematest liikmetest ärkas urbepäeval, enne teisi, võttis urvakimbu pihku ja hakkas pere liikmetele une pealt sähmakaid jagama ise öeldes: 
"Urvin, urvin uue kuue,
värvin verevase kasuka,
urvad sulle, munad mulle."
"Jalad kergeks,
silmad selgeks,
näpud virgaks,
tarka meelt pähe,
head sõnad suhu."
     Nii tehti senikaua, kuni lööjale lubati värvitud mune.
     Munad anti kätte järgmisel pühapäeval lihavõtte ajal.

    
     Lihavõttepühi ehk kevadepühi peetakse kevadel.
Vanasti oli niisugune komme, et enne pühi ei söödud pikemat aega liha. Seda seepärast, et talvine lihavaru oli tünnist otsa lõppenud. Aga ka seetõttu, et inimesed pidasid paastumist tervisele kasulikuks. Kevadpühade ajal hakati jälle liha võtma, see tähendab - liha sööma. Sellest tulebki nimi lihavõtted.
     Vanasti läksid inimesed lihavõtte ajal esimest korda kiigemäele kiikuma. Sellepärast kutsuti neid pühi ka kiigepühadeks.
Suurel külakiigel mahub palju inimesi korraga kiikuma. Suure kiigega kiiguvad enamasti täiskasvanud. Kui kiigel on suur hoog sees, tuleb väga kõvasti kinni hoida.
     Kiigepühadega on seotud üks õige vana komme.
     Inimesed võtsid kiikuma minnes kirjud pühademunad kaasa. Neid kingiti sõpradele ja kiigutajatele. Anti ka kootud kindaid ja vööpaelu.

 



Tänapäeval värvivad lapsed pühademune munalakkidega. Vanasti osati aga kirjusid mune saada ka taimevärve kasutades. 3. Millega värvid mune sina oma kodus?
................................................................
................................................................

     *Madarajuured on ainsad munadele eredat päris punast tooni andvad taimeosad.Värvi annavad jämedad, seest valged juured ja juurikad.Pealmine pruun kooreosa ja vanad peened narmasjuured ei värvi.
     *Kollase karikakra õielehed annavad pikema keetmise korral särava kollase värvuse.
     *Vahel võivad õrna sinise tooni anda munadele ka sinised või lillad lilleõied.Katsetada võiks esimeste sinililleõitega.
     *Sibulakoored annavad munadele ereda kollakas- ja punakaspruuni tooni.

     Munapühade ajal on üks kõige toredam mäng munade koksimine. Võtad muna pihku ja sõber lööb munaga sinu muna otsa peale.
     Munal on üks ots teravam, teine ümmargusem. Koksimisel tuleb kokku leppida, et mõlemad koksiksid ühesuguste munaotstega.
    Kelle munaots terveks jääb, on võitja.
MUNAKOKSIMISE SALM

Muna koks, muna koks,

kelle muna katki läeb,

oma munast ilma jääb.

 
 
 
TÕSILUGU

Erika Esop
 

Ühel ööl ma nägin unes,

kuidas jänes värvis mune.

Värvis pintsliga sips ja sops,

lõbusalt takti lõi sabaots.

Värvis punaseks, kollaseks, lillaks,

äkki ühe neist maha pillas.



Muna vastu kivi potsas.

Ehmusin. Uni sai otsa,

segaduses ärkasin.

Laual märkasin

just neidsamu kirjuid mune,

mida jänku värvis unes.

 
 
4. Koosta ühe pildi põhjal vihikusse munadepühade muinasjutt!


allikas: miksike.ee


LASTELE - ETTELUGEMISEKS JA ARUTLEMISEKS KOOS EMA JA ISAGA

KEVADPÜHAD
Lihavõtted on väga toredad pühad. Neid pühi nimetatakse veel kevadpühadeks, munapühadeks, kiigepühadeks, ülestõusmispühadeks.

KEVADPÜHAD on nad sellepärast, et neid peetakse kevadel. Maapõuest pistavad oma nina välja esimesed lumikellukesed, lumeroosid ja märtsikellukesed. Hakkab õitsema ilus kollane lill - paiseleht.

Kevadel hakkavad pajupõõsa okstel roosatama pajuurvad ehk pajutibud ehk pajuuted ehk pajukiisud. Nad on nii armsad, et inimesed nimetavad neid väga mitme nimega.

Pajuurvas on tegelikult palju pisikesi pajuõisi koos. Kui sa pajuurba ligidalt vaatad, siis näed, kui tillukesed need õied on.

Kui sa pajuoksad tuppa tood ja vette paned, siis paisuvad pajuurvad varsti suuremaks, lähevad kollaseks ja hakkavad tolmu ajama. Selle kohta öeldakse: “Paju tolmleb.”

Õues tolmlevad nad veidi hiljem, sest seal pole nii soe kui toas. Kui sa nüüd nina vastu pajuutte pistad, võib nina kollase tolmuga kokku saada.

Pajupõõsas ja pajupuu ongi ühed esimesed kevadekuulutajad viimaste valgete lumelaikude keskel.

Paju annab varju ja toitu loomadele ning abi inimestele. Pajust saavad toitu põdrad ja metskitsed. Pajupõõsas pesitsevad linnud.

Inimesed teevad pajust hobusele loogapuud, sest paju paindub hästi. Veel tehakse pajust jalutuskeppe, tünnivitsu, vilepille ja pajukoorest pasunaid.

Oled sa kuulnud, kuidas poisid kevadel pasunaga tuutu-luutu teevad? Aga kui sa juhtud haigeks jääma, teeb vanaema võib - olla pajukoore teed, mis palaviku ära võtab.

Vanasti pargiti pajukoorte abil loomanahku. Kunagi väga ammu, kui ei olnud vabrikuid ja töökodasid, tegid inimesed peaaegu kõiki töid ise.

Kevadpühadeks võib tuppa tuua ka teiste puude ja põõsaste oksi, nagu lepa ja sarapuu ehk pähklipuu oksi. Neil on ilusad pikad urvad ja pisikesed käbid küljes. Vaasi võib panna ka kirsioksi. Neid on parem võtta maast pärast seda, kui ema või isa on kirsipuud harvendanud, see tähendab, oksi vähemaks lõiganud. Puu on ju elus ja muidu on oksi kahju murda. Ka toominga oksad on vaasis ilusad, sest neilegi tulevad külge väikesed õiekobarad.

Kõik need roheliste lehtede ja õitega oksad tuletavad inimestele meelde uue elu tärkamist. Öeldakse, et nad on kevade ja uue elu sõnumitoojad - sümbolid.

Kalendri järgi algab kevad 20. või 21. märtsil ja seda päeva nimetatakse PÖÖRIPÄEVAKS. Pööripäevi on meil neli nagu aastaaegugi. Pööripäevad jagavad aasta nelja suurde ossa. Need on KEVAD, SUVI, SÜGIS, TALV.

Millal algab kevad? Õige, 21. märtsil.

Suvi algab 22. juunil, sügis 23. septembril ja talv 22. detsembril.

Kevad toob kaasa päikeselisi päevi, soojust ja valgust. Ilma päikeseta ei oleks elu. Päikest vajavad kõik taimed, loomad ja inimesed.

Oled sa mõelnud, miks sügisel läheb vara pimedaks, aga kevadel on õhtuti kaua valge? Et suvel on päevad pikad ja magamagi lähed siis, kui päike on veel taevas.

Talvel läheb juba varakult pimedaks ja päev on väga lühike. Talvel me rääkisime toomapäevast. See on üks suur puhastamise ja kraamimise päev.

Enne iga suurt püha koristavad inimesed eriti hoolega, et kodu oleks pühadeks puhas ja kaunis. Ka enne lihavõttepühi tehakse seda. Kõik püüavad siis ka ise paremad olla ja ütlevad, et süda peab puhas olema.

Meie aga räägime nüüd PÄIKESEST.

Kuni toomapäevani - 21. detsembrini - läheb päikese loojumise ja tõusmise tee iga päevaga mööda silmapiiri ikka lõuna poole.

Oled sa päikese loojumist vaadanud? Öeldakse: “Päike vajus silmapiiri taha.”

Kas sa tead, mis on silmapiir? See on piir või joon, milleni silm ulatub nägema.

Talvel me päikest eriti tihti ei näe, sest taevas on pilves. Ja kui päike paistabki, siis on ta õige madalal. Päike loojub õige vara. Seepärast ongi nii varakult pime.

Kui toas lambi ära kustutame, läheb kohe pimedaks. Päike on nagu õige suur lamp, ainult palju, palju kordi heledam ja soojem.

Kui päike meist ikka järjest kaugemale lõuna poole liigub - meie elame ju põhjamaal -, siis ta lõpuks peatub. See juhtub jõulupühade ajal. On TALVINE PÖÖRIPÄEV. Inimesed on siis väga õnnelikud ja ütlevad, et jõulud on valguse pühad. Nad süütavad küünlad, mis on päikese sümboliks, ja ütlevad, et on päikese sünni päev.

Päikese tee hakkab sellest ajast iga päevaga jälle ikka rohkem ja rohkem põhja poole, see tähendab meie poole tagasi liikuma. Sellest ajast hakkab iga päevaga ikka valgemaks minema.

21. märtsil algab KEVAD. On KEVADINE PÖÖRIPÄEV. Päike on tagasiteel meie juurde. Ta on just poolel teel. Inimesed ütlevad, et öö ja päev on ühepikkused. Päike on taevavõlvil kõrgemal. Seetõttu ongi väljas valgem ning soojem. Edasi läheb päev järjest pikemaks ja öö lühemaks.

21. juunil algab suvi, on SUVINE PÖÖRIPÄEV. Nüüd on päike kõige kõrgemal ja päev kõige pikem. Öö aga õige lühike.

Jaanipäev on suvise pööripäeva püha. On suur suve ja valguse püha. Jaanituli on nagu päike, mille ümber inimesed laulavad ja tantsivad.

Mõni päev pärast jaanipäeva hakkab päike uuesti õige aegamööda lõuna poole, silmapiiri taha nihkuma. Jõuab kätte sügis ja õhtud on jälle pikad ja pimedad. 23. septembril on SÜGISENE PÖÖRIPÄEV. Päike on meist kaugemale liikumisega poolele teele jõudnud. Sügisese pööripäeva ajal on öö ja päev ühepikkused. Edasi hakkab päev ikka lühemaks ja öö pikemaks minema.

Nüüd sa tead pööripäevade lugu ja seda, kui tähtis on meile PÄIKE.

Ta on nagu ema. Aga päike ei ole mitte ainult sinu ema, ta on kõikide taimede, loomade ja inimeste ema.

Kevadel äratab ta oma soojuse ja valgusega looduse unest üles. Keegi ei taha enam nii palju magada.

Päike on alati olnud inimestele ka ajanäitaja. Pööripäevad on seotud päikese liikumisega.

Ka LIHAVÕTTED on liikuvad pühad. See tähendab, et need pühad ei ole alati ühel ja samal kuupäeval. Neid arvestatakse KEVADISE PÖÖRIPÄEVA järgi. Lihavõtted on pärast kevadist pööripäeva. Kui pööripäeva järel tuleb täiskuu, siis esimesel pühapäeval pärast täiskuud ongi LIHAVÕTTEPÜHAD.

Nüüd pean sulle ütlema niisugust asja, mida ei saa vaadata ega näha. Tavaliselt räägitakse, et päike liigub. Tegelikult aga meie maakera tiirleb ümber päikese. Just niisamuti, nagu sina saad joosta ümber oma ema. Ühe AASTAGA teeb meie maa ümber päikese ühe tiiru.

Seetõttu ongi meil kord suvi ja kord talv, kord on päike kõrgel ja teinekord madalal. Palju rohkem saad sa sellest teada, kui suuremaks kasvad.

 

Imbi Muhel. Meie lapse lihavõtteraamat. - Tallinn: Koolibri, 1994. - Lk. 2 - 4.
miksike.ee

NÄDALA TEEMAD 30.03-3.04

Rühm "Lepatriinud" - MUNADEPÜHAD
* vestleme ja vaatame raamatuid munadepühadest
* kleebime, joonistame ja meisterdame jänest ja tibu
* otsime õues mune
* vaatame "Jänku-Jussi" multikaid ja mängime lauamänge

Rühm "Pähklikesed" - ÜLESTÕUSMISPÜHAD
* ülestõusmispühade tavad (munade värvimine, koksimine, mängud)
* õpime orienteerumist ajas (kella tundmine)
* meisterdame pühadejänkusid, värvime ja koksime mune

pühapäev, 29. märts 2015

MENÜÜ 30.03-3.04

Esmaspäev 30. märts
H: Kaerahelbepuder keedisega, koolipiim. Melon.
L: Kanarisotto, leib, morss. Kurgisalat.
     Kissell, küpsised.
Õ: Piima-mannasupp, võisaiad juustuga.
Teisipäev 31. märts
H: Võisepik singiga, kakao. Paprika lõigud.
L: Külasupp, leib.
     Rukkijahuvaht piimaga.
Õ: Rosolje, leib, koolipiim. Banaan.
Kolmapäev 1. aprill
H: Mannapuder keedisega, koolipiim.
L: Kala poola kastmes, kartul, leib, morss. Peedi-kõrvitsa-apelsinisalat.
     Jäätis.
Õ: Piima-lipsupastasupp, võileivad vorstiga.
Neljapäev 2. aprill
H: Saiad tuunikala-kodujuustukattega, tee. Tomati viilud.
L: Värskekapsaborš, hapukoor, leib.
     Jogurti-puuvilja-küpsisetarretis.
Õ: Pitsastritsel, koolipiim. Õunad.
Reede 3. aprill
ILUSAT PÜHA!
H:.
L:.
Õ:.

pühapäev, 22. märts 2015

NÄDALA TEEMAD 23.03-27.03

Rühm "Pähklikesed" - MUINASJUTT
* vestleme muinasjuttudest
* külastame Rakvere Teatrit, vaatame etendust "Pöial-Liisi"
* tutvume arvu ja numbriga "11"
* tutvume häälikute ja tähtedega "K" ja "G"
* külastame Rakvere Linnakodaniku Majamuuseumi muuseumitundi "Printsessid ja mereröövlid"

MENÜÜ 23.03-27.03

Esmaspäev 23. märts
H: Kaerahelbepuder keedisega, koolipiim. Õunad.
L: Pikkpoiss, kaste, kartul, leib, morss. Hiinakapsa-paprika toorsalat.
     Kreemisaiake.
Õ: Piima-riisisupp, võileivad singiga.
Teisipäev 24. märts
H: Saiad juustu-küüslaugu kattega, kakao. Paprika lõigud.
L: Köögiviljasupp räimedega, leib.
     Marjakissell jäätisega.
Õ: Makaronid, bolognese kaste, leib, koolipiim.
Kolmapäev 25. märts
Õpetajaabi Pille sünnipäev!
H: Küpsisetort, piimakohv. Banaan.
L: Guljašš, kartul, leib, koolipiim. Värskekurgi-tomatisalat.
     Topsijogurt.
Õ: Piima-makaronisupp, võileivad p/s vorstiga.
Neljapäev 26. märts
Airon´i sünnipäev!
H: Maasika-jogurtitort, tee.
L: Kodune rassolnik, hapukoor, leib.
     Kakaokissell keedisega.
Õ: Kartulipüree, hakklihakaste, leib, koolipiim. Pirnid.
Reede 27. märts
H: Rukkihelbepuder keedisega, koolipiim.
L: Ühepajatoit hakklihaga, leib, morss.
     Porgandikeeks.
Õ: Piima-klimbisupp, võileivad vorstiga.

esmaspäev, 16. märts 2015

16.03-20.03 KOOLIVAHEAEG.

ÕPPETÖÖD EI TOIMU, TOIMUB INDIVIDUAALNE TÖÖ, VABAD TEGEVUSED JA MÄNGUD.

MENÜÜ 16.03-20.03

Esmaspäev 16. marts
Tähistame Marilyn´i sünnipäeva!
H: Kohupiimatort, piimakohv.
L: Porgandi-sealihaguljašš, kartul, leib, koolipiim. Kurgisalat.
     Küpsised.
Õ: Piima-kaerahelbesupp, võileivad vorstiga.
Teisipäev 17. märts
H: Saiad munavõiga, kakao. Paprika lõigud.
L: Kanarassolnik, hapukoor, leib.
     Piimatarretis keedisega.
Õ: Makaronid hakklihaga, leib, koolipiim. Banaan.
Kolmapäev 18. märts
H: Mannapuder toormoosiga, koolipiim.
L: Paneeritud kala, kaste, kartul, leib, morss. Peedi-õunasalat.
     Topsijogurt.
Õ: Piima-teokarbisupp, võileivad sinkvorstiga.
Neljapäev 19. märts
H: Võisepik p/s vorstiga, tee. Värskekurgi viilud.
L: Hakkliha-nuudlisupp, leib.
     Kohupiima-maasikavaht.
Õ: Kartulipüree, kanapihv, külm kaste, leib, koolipiim.
Reede 20. märts
H: 7-viljahelbepuder keedisega, koolipiim.
L: Tagurpidi kapsarullid, kaste, kartul, leib, morss. Kaalika-porgandi toorsalat.
     Sai šokolaadikreemiga.
Õ: Piima-mannasupp, võileivad juustuvorstiga.

neljapäev, 12. märts 2015

JA VEEL PILTE:



PILDIKESI LASTEAIA TEGEMISTEST

TÜDRUKUTE NÄDAL: 
Tüdrukute nädala raames rääkisime naiste ja emade töödest, toimetustest,  hobidest. Kutsusime lapsevanema Pille rääkima ja tutvustama oma toredat hobi: matkamine, mägironimine. Mägironimine ei ole ainult meeste tegemine vaid ka naised ronivad. Pille tutvustas matkakoti sisu ja rääkis kohtadest, kus on käinud. Suured tänud Pillele.

Oma tööst käis rääkimas juuksur Saade. Aitäh tallegi!